Ökosüsteemid ja elupaigad

"Metsiku Euroopa" hooaeg kanalil Viasat Nature

Euroopa loodus on pidevas muutumises. Ühel pool taastatakse jõgesid ja kaitstakse elupaiku, teisal kujundavad keskkonda inimtegevuse tagajärjed ja muutuv kliima. Viasat Nature’i „Metsiku Euroopa" hooaeg koondab neli dokumentaalprogrammi, mis viivad vaataja Albaania vabalt voolava Vjosa jõe äärde, Portugali saarmaste jälgedele, Tšernobõli keelutsooni ja Euroopas levivate sääseliikide maailma.

Vjosa jõgi ja elu Euroopa veekogudes

2023. aastal loodi Albaanias Vjosa loodusliku jõe rahvuspark, mis hõlmab Vjosa jõge ja selle olulisemaid lisajõgesid. „Jõgi Vjosa" viib vaataja ühe Euroopa tähelepanuväärsema jõesüsteemi äärde ning avab põhjusi, miks on vabalt voolava jõe säilitamine oluline kogu seda ümbritsevale ökosüsteemile. Jõgi pole siin pelgalt veekogu, vaid tervik, millest sõltuvad arvukad liigid, elupaigad ja kohalikud kogukonnad.

Kui film „Jõgi Vjosa" pakub laiaulatuslikku ülevaadet looduskaitsest suures mastaabis, siis „Saarmas: jõgede kaitsja“ toob vaatenurga ühe looma tasandile. Põhja-Portugalis jälgime noort euraasia saarmat Kikot, kes eemaldub järk-järgult oma perekonnast ja alustab iseseisvat elu. Tema teekonna kaudu avaneb jõeökosüsteem seestpoolt – territooriumi otsimine, toidu hankimine ja ellujäämine sõltuvad kõik keskkonnast, milles ta oma koha peab leidma.

Looduse teine pale: Tšernobõli keelutsoon ja Euroopas levivad sääsed

Hoopis teistsuguse pildi inimese ja looduse suhtest annab „Radioaktiivsed hundid: Tšernobõli keelatud loodus". Nelikümmend aastat pärast Tšernobõli tuumakatastroofi on keelutsoon endiselt radioaktiivse saastega piirkond, kuid inimtegevuse järsk vähenemine on loonud seal metsloomadele ebatavalised tingimused. Hundid, ilvesed ja arvukad linnuliigid elavad maastikul, mida kujundavad korraga katastroofi pärand ja inimeste vähene kohalolu.

See mure kajastub ka filmis „Sääsehoiatus: Euroopa uus troopiline oht“, mis käsitleb hoopis teistsugust, kuid samuti muutuvat suhet inimese ja looduse vahel. Kliimamuutused, rahvusvaheline kaubandus ja inimeste liikumine võivad soodustada uute sääseliikide levikut ning mõjutada sääskede kaudu levivate haiguste riski Euroopas. Dokumentaalprogramm vaatleb muu hulgas denguepalavikku, chikungunya’t ja Lääne-Niiluse viirust ning uurib, kuidas teadlased sääskede levikut jälgivad ja võimalikke terviseriske hindavad.

Radioaktiivsed hundid, Tšernobõl, keelatud loodusmaastikud

Miks vaadata "Metsiku Euroopa" hooaega kanalil Viasat Nature?

Need neli dokumentaalprogrammi räägivad väga erinevaid lugusid, kuid neid ühendab Euroopa looduse muutumine. „Jõgi Vjosa“ vaatleb terve jõesüsteemi kaitsmist, „Saarmas: jõgede kaitsja“ näitab sama maailma ühe looma tasandilt. Tšernobõli keelutsoon avab erakordse näite sellest, kuidas metsloomad elavad inimese poolt hüljatud, kuid endiselt saastunud maastikul, sääskede levik aga näitab, kuidas keskkonnamuutused võivad jõuda otseselt inimeste igapäevaellu. „Metsiku Euroopa" hooaeg ei paku seega üht lihtsat lugu looduse taastumisest või ohustatusest. Pigem avaneb Euroopa loodus pidevas muutumises oleva süsteemina, kus kaitse, inimtegevuse pärand ja kliimamuutused põimuvad väga erineval viisil. Mõni neist lugudest annab põhjust optimismiks, teine ettevaatuseks, kuid kõigis neljas on keskmes küsimus, kuidas muutuvates oludes loodusega koos eksisteerida.

Millal saab sarja vaadata?

Teemaprogrammi „Metsik Euroopa“ saab näha kanalil Viasat Nature kogu 2026. aasta oktoobri jooksul.